Muinas-Egiptuse mood

Muinas-Egiptus oli üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ning maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid, ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul.

Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni: vaaraode riie tehti kullaga läbi kootud linasest, lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist (nahast või taimekiust, näiteks pilliroost), suurnikele õmmeldi riided lõuendist, preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka.
Värvide kasutamine rajanes nende sümboolsele tähendusele.
Roheline tähendas elu ja noorust, kollane oli aga kulla, igavesti elavate jumalate ihu värv. Harva esines rõivastes musta, küll aga kasutati seda parukate tegemisel. Valge oli õnne ja rõõmu sümbol, sinine aga orjade värv.

Esialgsete rõivaste lõige oli väga algeline- enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline.
Kuumast kliimast tingituna pidi kehakate olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised.
Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda.
Naiste kalasiris (pikk liibuv tuppkleit) oli tihedalt ümber keha, meeste skenti (lühike mähkseelik) võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela.

Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael.

Osadel joonistel on aga kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti.

Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal. Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega.

Naiste kerged õlasallid kaitsesid päevase päikese eest, õhtul aga külma eest.

Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes.

Hilisemad seinamaalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes.

Vanim teadaolev jalats on sandaal, mida peetakse kõrbe jaoks ideaalseks.
Tald kaitseb jalga kuuma liiva eest, jalalaba saab aga piisavalt õhku.
Egiptuse sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud.

Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid.
Nii kujutab ühe umbes 2400 a eKr elanud üliku haužkambri seinal olev reljeef pediküüri.
Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega.
Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana.

Kosmeetikume kasutasid nii mehed kui naised.
Naised värvisid näo kollase ookriga heledamaks, mehed aga tumedamaks oranzika värvi abil. Silmade rõhutamiseks kasutati kas musta antimonipulbrit või peeneks hõõrutud rohelist malahhiiti. Kulme toonitati halli puudriga. Väga populaarne oli punane huulevärv, mida saadi rasvale ookri lisamisel, ning põsepuna, mis leidis kasutamist ka nahadefektide varjamisel. Tarvitusel olid ka oranz huulevärv ja näo valge alusvärv.

Kortsude silumiseks määriti näole segu taimeõlidest, vahast ja rohttaimedest.

Parfüüme segasid preestrid, kes hoidsid oma retsepte saladuses ning loovutasid neid ainult väga kalli raha eest.
Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu.

Egiptlased, nii mehed, kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, lõhnastatud ja korras. Kui riietuses näitas kandja sotsiaalset staatust kangas, tegi juuste puhul seda soeng. Kuna kliima oli palav, siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid. Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad.